Talv

Väike jõulueelne tervitus kaasvõitlejatele. Siiani pole talv viinamarjavaenulik olnud. Ehk läheb nii ka edasi . Ja loodame , et viinapuud ilusti talvituvad. Praegu on lume all äkki liiga soegi veel. Ja veinid muudkui arenevad ja ajavad mõõdukalt gaasi välja.

Ajaks mullikesi.

Mul tuli uitmõte . Peaks ka kunagi vahuveini proovima . Siin palju olekseid: oleks ilus kevad ja ilus suvi ja ilus saak. Aga kui on norm suvi ja saab marjadesse 16-18 brix. Ja kohe pressida , teha valge vein . Peale käärimist juba pudelisse ja 2% suhkrut ja Champagne pärmi . Kroonkork peale ja mõne kuu pärast on pudelis palju mulle nii 4atm rõhu all. Siis tuleb veel vähake solgutada ja vein sademelt ära saada. Nii uute viinamarjade korjamise ajal peaks olema põhjust esimene punn lendu lasta. Kerge vahuvein peaks ka 8-9% normaalne olema.
Muidugi on vaja eri korkijat ja vahuveini korke ja ühtlase madala temperatuuriga hoiuruumi jne. Aga siiski peaks proovima.

Lumetormi ajal veine villimas

Tänane rajuilm andis võimaluse villida pudelisse Hasanski Sladki valge veini. Mõõtsin ka alkoholisisaldust ja see jäi mul natuke lahajpoolseks: 7-8% nagu õlu.. Aga vein tuli maitsev (natuke hapukas) ja täiesti ilus klaar ja kollane. Arvan, et Hasanskist peab proovima valget veini teha, siis küll rohkemate marjadega. Mina lisasin veinile natuke vett ja see lahjendas brixi ära.

Jubilei Novgoroda alles settib ja sellel on veelgi rohkem potentsi: ca 13%. Maitse väga huvitav - tanniinine, arvan, et paljulubav.

Tulevasel veiniüritusel Tallinnas proovime siis kõikide veinimeistrite tööd ära;)

Talveks valmis

Viinapuud lõigatud ja maha painutatud. Eelmisel kevadel istutatutele ka kuuseoksad peale visatud. Homme peaks vist maru tulema , siis pole enam oksakestki näha.

Valasin ümber.

Täna valasin kõik veinid sademelt ära ja lisasin veidi piimhappe bakterit. Rondo pisut kahvatu , marjad ei olnud päris valmis. Toldi ka suht hele aga temast võib asja saada , maitsel pole viga. Tundmatu Räpina Hooldekodu viinamari pole ka just kõige hullema maitsega aga mega värviga. Selline tume punane , väga tume , mitte Rondo rubiinpunane. Jaani Albo valheaja jne. segu ja üks Saaremaa tellimusvein on nooremad aga see saarlane on eriti oa maitsega. Ehk arenevad. Brix' i mõõtmisega panin veidi puusse , nii et nüüd on veinid 12-14 % alk. Tegelikult pole üle 12 vaja. Kas oli mahla temperatuur vale , kui mõõtsin või siis oli see marjamass ebaühtlane.

Väike hilissügine külastus Rootsi

Olen tööga seoses jälle Rootsis ja külastasin hotelli kõrvale jäävat väikest viinamäge. Siin kasvavad Zilga, Supaga, paar tõelist Vitis't, kahjuks unustasin postide pealt lugeda. See on väga huvitav, et kui soovisin Rosendahls Trädgård'i kohta netist lugeda, ei leidnud sealt praktiliselt midagi huvitavat. Ainult ühest veiniarvustusest, kus soovitati minna vaatama Stockholmi enda ekoloogilist viinamarjakasvatuse eksperimenti. Asja moraal on siiski: vaadake pilte, seal kasvavad mitmed sordid katmata ja annavad head saaki Stockholmi südames. Edu meile. P.S. järgmisel nädalal hakkan villima 2008 aasta Hasanski Sladki valget veini.

Rohkem pilte siit;)

Rosendals Trädgård

Mahla presssimine

Nüüd võib väita , et minu leiutis töötas küll. Sisse õmblesin tugevast linasest riidest koti ja siis muutkui mahl ja ja muu puder kotti , kaan peale ja õhk taha. Ja mahl tuli. Natuke pean täiustama seda aparaati aga selle aasta pressimised on tehtud. Kindlasti saab kruvipressiga selle viimase tilga ka veel kätte aga ka mul olid kestad välja võttes küllalt kerged.

Leiutasin jalgratta

Tegelikult leiutasin viinamarjapressi , millega peaks saama lihtsalt ilma väntamata , kestadest mahla välja suruda. Proovinud veel ei ole. Kõik on roostevaba ja paisuv element on veeautomaatides kasutatav kummikott. Ja muidugi on suruõhku vaja.

Lemmikud

Tere!

Mul on kunagi tulevikus plaan väike veinikeldrike ehitada. Omatarbeks või nii. Seega väike küsitlus. Millised oleks 5 kindlat veinimarki mida kaasmaalsed ja asjaarmastajad kindlasti oma veinikeldris hoiaks? Lihtsalt uudishimust küsin! Räägime siis sellistest veinidest mida üks Eesti talupoeg osta kah jaksab! 40 000£ veinid võiks nimetamata jätta!!!

tervitusi Saaremaalt!!!

Kristo!

Söödikud 2

Minul panid siis linnud 2 päevaga kõik põõsale jäetud marjad naha vahele. Polnud aega paar päeva vaatata oma istandust ja üleeile oli pilt ikka masendav. Selle aasta saagist läks siis 2/3 igasugustele elajatele ja ma loodan saada "aasta loodusesõbraks".
Ei osanud nagu niisugust rüüstet karta, eelmisel aastal ei olnud sellist. Aga kogemus on seegi. Nüüd on aega järgmise suveni mõelda , kuidas linde peletada. Hakkab tulema mõte , et aed ümber ja võrk peal- see on parim võimalus.
Ja ma avastasin ka mõne kobara , mis olid esimesest õitsemisest ning jäänud lindudest puutumata. Sellistel kobaratel mõõtsin brix 17%.

Söödikud

Keegi käib ja muudkui sööb minu viinamarju. Ja see keegi tõmbab ka vajadusel terve kobara küljest. Kahtlustan mingit looma aga püssi ka ei ole. Hakka või "hädaveini" tegema. Tegelikult on märke , et tuleb veel pikk sügis, eile nägin pääsukesi lendamas... . Kui nüüd selle külmalaine üle elaks , võiks marjad veel kaua põõsas olla.

Miskit head ka.

Mu viimasest postitusest saati on marjad vaatamata vilutatele ilmadele oma olekut muutma hakanud. Ja mõned kobarad näevad tõesti viinamarja moodi välja.
Refraktomeetrit pole välja võtnud , kuid paremad marjad on maitse järgi 16%. Sellised kobarad on pärit pungadest , mis jäid külmast kevadel kahjustamata. Teise laine marjad on pigem punased veel.

Kui tuleb ilus sügis

võib ehk ka marja saada. Minu Rondod on hakanud tükati värvi muutma. Vihma on palju tulnud , nüüd pole vaja karta , et marjad edaspidi peaks lõhki minema.

Külas rootsi veinimeistritel 1.

Mul on olnud sel suvel võimalus ühel tööreisil möödasõidul külastada kahte rootsi viinamarjakasvatajat kes ka toodavad oma veini.

Esimeseks tahan kirjutada Friel Vingård'ist, mis asetseb kesk-rootsis, suure Vänern'i järve lähedal. Veinitalu asetseb üle kilomeetri merepinnast kõrgemal.

Erinevaid viinamarjataimi kasvab Friel'is tuhande ringis. Kõrvuti viinapuudega kasvavad ka muud eksootilised taimed nagu kõrval pildil näha olev hinna banaanipuu (katmata avamaal)

Frieli viinapuuaed on väga raske kliimaga piirkonnas. Kevadised hilised öökülmad annavad teed lühikesele suvele ning juba augusti lõpus võib olla kuni -7 kraadiseid öökülmasid. Peremees kasutab öökülmade vastu vihmapihusteid ja väitis meile olevat päästnud saagi ka -7 kraadi juures.

Sortidest domineerib põhjamaade parim viinapuu rondo. Valget veini annab samuti favoriit solaris. Huvitav oli vaadata ka palju talveõrnemate sortide nagu Cabernet Savignon ja Savignon Blanc jõudsat kasvu avamaal. Need sordid siiski saaki seni pole andnud. Friel'i viinamägi ei saa igal aastal rondosaaki. Solarisega on asi parem. Mida kaugemal põhjas ja külmemas piirkonnas, seda enam tekib suund valgele veinile.

Minu külastuse päeval oli rootsit räsinud ruur torm. Pooled taimed olid oma traatidest lahti kistud, sestap näeb kõik pildil natuke vildakil välja. Aeda külastas minuga koos üks väike põdravasikas, kes küll sai kohe aru, et ta sinna ei kuulu ja hüppas tagasi istandikku ümbritsevasse hekki. Metsloomad ei ole seni Frieli aiale viga teinud. Jänesed pidid ainult noori võrseid maitsma. Suurim kahjur rootsis on hispaania nälkja ja rootsi nälkja hübriid, mis paljuneb täiesti kontrollimatult ning on sel aastal ära söönud enamuse rohelist põldudel.


Sain proovida ka spetsiaalset väikest traktorit Valpadana 1430, millega peremees oma ridade vahelt umbrohtu kasib ja kõike muud tööd korda saadab. Traktor on vaid üks meeter lai ning jõudu jatkus tal küllaga enamuseks väiketöödeks. Üks suur miinus siiski oli: hind. Tegu on keskklassi auto hinda traktoriga.

Vaata kõiki pilte siit.

Uus haigus

Mõne päeva eest märkasin sordil 'Pamjat Dombovskoi' (vaata ka kommentaare) lehtedel helerohelisi laike, mille kohal lehe allküljel hallituskord. Hiljem lehekude pruunistub ja sureb. Haiguspilt sarnaneb kartuli-lehemädanikuga. Kas on tegemist lõunamaade ohtliku haiguse viinapuu-ebajahukastega (inglise keeles mildew), mida põhjustab seen Plasmopara viticola? Haigust olen leidnud ka kõrval kasvavalt 'Rondolt' ja naaberaiast 'Zilgalt'. Palun kontrollige ka oma viinapuid.

Otepääl nii hästi ei lähe.

Hea , et Räpinas on lood head. Aga Jaani jutu järgi ei olnud ka Räpinas kõva öökülma. Minul on marjad enamuses veel lausa väikesed ja väga rohelised. Ja peale kevadist kõva külma viinapuud kuu aega nagu ei liikunudki kuhugi , ja nüüd ongi marjad kuu aega ajast maas. Mõnel üksikul kobaral on veidi sinetust marjadele tekkinud.

Marjad valmivad

Räpinas on alanud viinamarjade valmimine avamaal. Lisan 14. augustil tehtud fotod.

'Hasanski Sladki' marjad on värvunud. Paari nädala pärast peaksid marjad olema söögiküpsed ja neist peaks saama tänavu veinigi teha. Karta on aga massilist herilaste kahjustust.

'Rondo' marjadel oli 14. augustil märgata vaid esimesi küpsemise tunnuseid. Sort on väga saagikas. Hilisem valmimisaeg ja vähesem külmataluvus teevad ta meie oludes riskantsemaks sordiks kui 'Hasanski Sladki'.

Marjade suurusest ei anna pildid ettekujutust, 'Rondo' marjad on kindlasti suuremad kui 'Hasanski Sladkil'.

August 2008

Tänavune aasta on siiani kehv viinamarja aasta olnud . Kevadel tegi külm liiga ja siis põud veel otsa. Õitsemine tuli alles juulis. Tänaseks on põõsastel küll väikesed rohelised marjad küljes aga on väga sooja suvelõppu ja sügise algust vaja , et need ka valmis saaks. Kui aga saak päris ikaldub , on sellest suvest ikkagi mingi kasu ehk. Viinapuude juured kasvad sügavamale ja varred kasvavad jämedamaks. Kui näiteks ka Gotlandi veinimeistri kogemus näitab , et viinapuu hakkab seda head ja suurt saaki andma nii 6-8 aastaselt , on ilmselt ka meil siin samamoodi. Iga kasvuaasta teeb taime aina paremaks ja tugevamaks.

ümberistutamine

Tere!

Ämm, isutas kevadel oma seitsme aastased viinapuud ümber. Seitsmest kaks on kindlasti välja läinud. Neli puud on tänaseks ajanud ainult väikesed pungad. Üks ilusad suured lehed. Need pungad tulid juba kevadel, kuid siiani pole lehtedeks arenenud. Kas needki on välja läinud? On ju teised rohelised, mitte kolletunud. Või mida arvata üldse sellistest taimedest? Kas on surnud puud või mitte?

Selle aasta saak valmib

Külastasime täna koos Tiiu Oja ja Heldur Aasaga Võrumaal asuvat Liia Kaska viinamarjakasvatust. Kasvuhoones maitsesime tänavusi marju ('Aljošenkin', 'Kosmonavt', 'Somerset Seedless', 'Silva' jt.). Viljub ka varajasi kohalikke seemikuid. Juba olid saaki ründamas herilased, keda tundub tänavu olevat palju.
Avamaal kasvavad marjad on tillukesed. Nende kasvamiseks ja küpsemiseks oleks vaja veel palju soojust.

Tegin näidisjärelepärimise EAS'i

Saatsin eelmisel nädalal järelpärimise EAS'i, kas nende meedete hulgas oleks mingisuguseid võimalusi toetada talu, mis kasvatab viinamarja ja toodab kohalikku marjaveini. Sain sellise vastuse. Siin on näide sellest, et veinitootmine, mille poole me vist kõik pürgime on EW's 100% omalõbu. Seadused on kõik nii koostatud, et just see viinamari ja veinitootmine kukub igalt poolt välja. Et mingeid toetusi taotleda, peaks alustama pseudo-tegevustega, mis kahjuks ei ole projekti põhitegevus.

Lugupeetud Uku Kuut!

Täname Teid, et tunnete huvi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)
toetusvõimaluste vastu!

Teiepoolsest päringust lähtudes on kirjeldatud projekti tegevusvaldkond
põllumajandus, alkoholitootmine ja turism. EAS-i programmide raames on
sellised valdkonnad nagu põllumajandus ja alkoholitootmine välistuste
hulgas ja sellise tegevusvaldkonnaga ettevõtted toetust ei saa.

Põllumajandusega seotud tegevusi toetab PRIA, kelle ülesandeks on
muuhulgas riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine:
http://www.pria.ee/riiklikud_toetused/

Turismi edendamiseks on sügisel avanemas turismi tootearendamise programm.
Kuna hetkel on määrus alles kooskõlastamisel, siis ei oska me programmi
täpseid tingimusi öelda.

EAS-i kodulehel on võimalik jälgida indikatiivset meetmete loetelu
2007-2013 ning nende ettevalmistamise ajakava EAS-i kodulehel:
http://www.eas.ee/?id=3471 <http://www.eas.ee/?id=3471>

Soovitame Teil liituda meie uudiskirjaga, mille vahendusel saate info
avanevate programmide kohta oma postkasti. Liituda saab aadressil
http://www.eas.ee/

Samuti soovitame teil pöörduda maakondlike arenduskeskuste (MAK) poole,
kes paiknevad igas maakonnas. MAKid nõustavad tasuta ettevõtjad erinevate
toetusvõimaluste leidmisel. MAK kontaktid leiate siit:
http://www.eas.ee/?id=308

Teie täiendavad küsimused on oodatud meie klienditoe telefonil 627 9700
või meili teel info@eas.ee

Vabandame vastuse viibimise pärast.

Edu ja kordaminekuid soovides,

Kersti Kunder

Nüüd ka pilte Rõhu katsejaamast

'Rondo' on kõige tugevama kasvuga

Vaade katseistandikule

Maaülikooli katsetest

Meie eelmisel aastal rajatud katses on kolm punast sorti: 'Zilga', Rondo' ja Hasanski Sl. Katse eesmärgiks on saada head veinimarja ja selleks katsetame erinevaid võtteid, saamaks head hapete ja suhkrute sisaldust. Selle aasta eesmärgiks on saada tugevad oksad järgmiseks saagiaastaks. Toon ka mõned fotod, mis tehtud juuli keskel.

Tallinnas viinamarjasaak väga hea

Kuna armastame viinamarjataimi nii väga, siis ei saa ilma nendeta ka Tallinna südalinnas.

Siin kasvab meil üks 3 aastane Jubilei Novgoroda, mis on kaks talve talvitunud vähese katte all. Kaks esimest aastat andis see taimeke 5 kobarat, tänavu aga 40 kobarat ilusaid kollaseid marju.

Jubilei Novgoroda kannatab päris hästi tagasilõikamist. Oleme teda igal suvel päris korralikult nudinud ja sellest läheb taim ainult paksemate väätidega. Lisakasve ka liiga palju ei tule. Eks aasta pärast proovime ka selle marja veiniomadused ära, aga seni pistetakse kõik marjad alati enne kinni kui veinimeister jaole saab.

Saare ajaleht Meie Maa ärajäänud konverentsist

Kopeerin avaldatud artikli meist siia:

Rahvusvaheline viinamarjakasvatajate konverents Saaremaal jääb ära

Autor: Kristiina Kruuse
Reede, 18. juuli 2008.

Novembris Kuressaares toimuma pidanud rahusvaheline Põhjamaade viinamarjakasvatajate konverents jääb ära, kuna korraldajad ei leidnud projektile piisavat rahastust.

“Väga kahju on, et nii suurepäraste esinejatega üritus ära jääb,” lausus konverentsi korraldamisega viimased kuus kuud ametis olnud Uku Kuut MTÜst Eesti Viinamari.

Kuna konverents on rahvusvaheline, siis olnuks Kuudi sõnul vaja üritusele vähemalt nelja tõlki ja nende palkamiseks ei jätkunud konverentsi eelarves raha.

Seepärast pidasid korraldajad mõistlikumaks konverents ära jätta, sest väikeistanduste pidajatele on Kuudi sõnul 200 000 krooni suurune rahaline risk liiga suur, et see enda kanda võtta.

Konverentsi sisuline pool oli Kuudi kinnitusel juba paigas ning Saaremaale plaanis tulla tunnustatud lektoreid üle maailma, ka näiteks Hiinast ja Põhja-Ameerikast. Viinamarjakasvatajate huvi konverentsi vastu oli suur ning üritusele oli oodata 150–200 osalejat, märkis Kuut. “Planeerisime ikka ühte suurt ja korralikku konverentsi,” nentis ta.

Konverentsi ärajäämist võib Kuudi sõnul pidada halbade juhuste kokkulangemiseks. Kavandasime oma konverentsi just siis, kui oli näha majanduses raskeid aegu ning riik selliste projektide rahastamist kokku tõmbas, selgitas Kuut.

Saaremaa saanuks maailma kaardile

Suurimaks kaotajaks konverentsi ärajäämise tõttu on Kuudi sõnul eestlased ja saarlased. Konverents olnuks Eesti põllumajanduspoliitikutele hea võimalus tutvuda viinamarjakasvatamisega ning nende teadmiste pinnalt otsustada, kui suurelt võiks Eestis viinamarjakasvatamist edasi arendada, selgitas Kuut.

Samuti oleks konverents Kuudi kinnitusel arendanud kvaliteetturismi ning tõstnud Saaremaa viinamarjakasvatajate silmis maailma kaardile.

“Need inimesed, kes sellistel konverentsidel käivad, on tõsised asjahuvilised ja nad oleksid teinud maailmas Saaremaale väga palju head mainekujundust,” lisas ta.

Järgmine viinamarjakasvatajate konverents toimub 2010. aastal Kanadas. Kuut loodab, et kunagi tulevikus on viinamarjakasvatamine kogunud Eestis piisavalt populaarsust, et rohkem rahastamist leida ning konverents teisel katsel Eestis korraldada.

“Lootust on, sest viinamarjahuvilisi on Eestis viimasel ajal palju juurde tulnud,” lausus Kuut, kes rajab Saaremaale ka ise viinamarjaistandust ja plaanib tootma hakata saaremaist veini.

Soovitan vaadata huvitavat Rootsi veiniaeda

Blaxta Vingård ehk veinitalu võiks pakkuda huvi meie eksperimenteeriatele. Refereerin nende kodulehte, kuna see on täiesti rootsikeelne.

Tegu on mitte kõige soojemas rootsi nurgas toimiva väikese veinitootjaga. Kasutusel on 2,5ha pinda ja seal kasvavad neli viinamarjasorti:

Vidal Blanc (80%), Chardonnay, Merlot ja Cabernet Franc. Neil on õnnestunud toota head veini sellistest suhteliselt vana-maailma viinamarjasortidest avamaal. Vidal Blanc'i kasutavad nad jääveini tegemiseks, kuna see valge mari ei küpse katki ja võib jääda pikemaks ajaks põõsastele. Cabernet Franc'i on nad alles istutanud ja esimesest aastakäigust jääveini teinud. Merlot' kiidavad nad ja lisavad, et see viinamarjasort annab ca 1kg kobaraid, mistõttu tuleb seda suurekasvulist taime kogu aeg üles siduda ja tihti ka lõigata.

Blaxtas toodetud veinid on igatahes paljude poolt armastatud ja enamuses ka välja müüdud.

Liiva Restorani ees kasvab nüüd 6 Hasanski Sladkii't

Kuna nädalavahetusel ähvardas kogu aeg sadada, käisime ruttu ära ja tegime nagu Tallinnas öeldakse "ära". Hoiame pöialt, et pisikesed teise aasta taimed seal karmi kivitee all vastu peavad ja suurteks tugevateks taimedeks kosuvad. Kes aga mööda sõidab võiks korra autost väljuda ja nende elu-olu kontrollida;)

Kutse 12-13 juuli Liiva restorani Muhu saarel viinapuu istutamisele

Kutsume kellel on aega ja võimalust algaval nädalalõpul osalema Muhu saarel Liiva külas restorani ette 6 viinapuu taime. Oleme nimelt Kertuga saanud kokkuleppele Liiva restorani omanikega, et tohime Saare maakonna kui viinamarjamaakonna tähistamieseks meie poolt sinna terrassile 6 taime istutada. Taimed on meie poolt olemas. Kes tunneb, et tahab osaleda on väga oodatud!

Pärast istutamist võime natuke seal ka istuda ja kohvi juua,

Ilus tundmatu viinamarjasort, millele andsin nime Audentes

Tallinnas, Audentese erakooli seinast kasvab juba mitu aastat välja ilus, vinifiera välimusega taim. Olen seda eelmisel suvel paljundanud ja käisin emataime eile kooli juures vaatamas.

Lehe ja varre järgi on Jaan Kivistik pakkunud Regent'i või Madelene Angevine´.

Eilsel vaatlusel ma taimel ühtegi õisikut ei märganud - hoolimata sellest, et suur osa oksi kasvas välja puitunud varrest.

Taime oli eelmisel kevadel trimmeriga nulli lõigatud. "riputasin " uued oksad ilusti kooli köögi vms. aknatrellidele üles. Sinna oli keegi armuline koolijuht nad jätnud kasvama.

Nimi on sellel taimel nüüd olemas olgugi, et pole aimugi, mis sordiga tegemist.

Võib olla on tegu lausa samas majas olnud söökla ja ühiselamu aknast välja sülitatud viinamarjaseemega;) ?
Igatahes selliselt ta kasvab Tallinnas katmata ja avamaal;)

pudelisse

Arvasin , et aitab küll ja valasin oma Rondo 2007 ära pudelisse. Küll ta küpseb ka seal edasi . Ja küpsemist ta vajaks , seda on paljud öelnud.

Kuressaare konverents jääb kahjuks ära

Pean kahjuks informeerima, et tänavu novembris plaanitud vahva konverents jääb liig-suure finantsriski tõttu ära. MTÜ Eesti Viinamari kui korraldaja pole leidnud piisavalt rahalisi toetajaid ning ürituse eelarve on suhteliselt suur. Kui asjaga edasi minna tekib risk, et head üritust hakkab rikkuma finantsprobleemide rida. Oleme korraldajatega mõlemal pool ookeani konsulteerinud ja kõik on nõus, et parem mitte head asja rikkuda. Kuna Mark ja Tom selle ürituse nagunii järgmine kord kuskil ikkagi korraldavad, oleme andnud nõusoleku neid ka edaspidi igati toetada.

Lohutuseks pakun sügisel peadpööritavalt vänget ES 48 veini;)

Taastuvad

Pärast laastavaid öökülmasid on meie aia viinapuudel võrsed taastumas. Eelmine nädal tegin mineraalväetise lahust ja kastsin sellega taimed üle. Tean, et esimesel aastal pole see just tark tegu kuid minu otsus oli selline.

Seoses öökülmadega tegin väikese avastuse. Külm jättis puudutamata sellise sordi nagu Läti 1-2-6. Kõigil 5 taimel jäid võrsed alles. Teistel sortidel napsas ikka kõvasti.

PS. Vabandan pildi halva kvaliteedi pärast. See on tehtud telefoniga.

REIS

Tere!

Mõni õhtu tagasi tekkis mul suur huvi reisida kuhugi suurde veini mõisa. Kui paljud teist on käinud suurtes veinikeldrites maailma tasemel veine mekkimas??? Kui paljudel on plaan kuhugi minna? Olgu siis riigiks Tsiili, Gruusia, Prantsusmaa, Saksamaa jne jne jne.

kastmine ja külm

Ma olen vähake asja uurinud ja tellisin ka endale ära POWER NET vihmutid. Tartu juures on firma Water Boys System OÜ. Pealik on Rando Värnik , kes on ka samal ajal ka Maaülikoolis ja üks marjakasvatajate eestvedaja Eestis.
http://www.wbs.ee/vaikevihmutid.html
Seal on ka minu tellitud mudel näha.
Külma eest kaitsmiseks peab vihmuti andma hästi peeneid veepiisku ja nii pidi ära kaitsma kuni -7 kraadi kahjustused. Muidugi on eelduseks mingi veekogu olemasolu. Ja Saaremaal on sellega vist nagu nigelad lood.
Trassi toru on juba paigas ja päris tavaline Metabo kastmispump on tiigi kaldal. Need liitrid ja bar-id peaks nagu sobima . 10 vihmutit katab minu praeguse istandiku ära.
Praegu nagu ei luba enam öökülmi aga iial ei või teada. See külm võib ka siis veel tulla , kui viinamari õitseb.
Kui kohal on ja asi töötab , annan teada.

kastmine

tere!

1) asjalood on jõudnud niikaugele, et külm võttis mul umbes 70% noortest võrsetest. kinnikatmisest tolku polnud.
2) teiseks tahaks küsida, kui tihti tuleks kasta kui on kuivad ja soojad ilmad??? kui tihti tuleks siis kasta kui on öökülmad. teada tõde on ka see, et liiga palju head pole ka hea!!!

Rondo vein muutkui elab!

Eile tõstsin veinitünni keldrist välja ja valasin jälle ümber. Mahuti seintel oli paks siilisarnane okkaline kiht sadet ja põhjas oli ka nii mõndagi. Osa oli ehk ka veinikivi . Kui nii edasi läheb , ei saa see vein enne aastat pudeliküpseks. Mis muud , kui panin ta uues tünnis jahedasse tagasi.

Öökülm???

Eile aiamaal oma taimi silitatdes avastasin, et ühel Rondol olid lehed mustjas pruuniks tõmmanud! Kas kardetud öökülm näpsas ära??? Ootan arvamusi, ettepanekuid jne.

Tänades!
Kristo.

Kui ikka on soe !

On jah suur hirm öökülmade suhtes aga kui on ikka nii soe , et öösel on ka 10 kraadi ja päeval üle 20 , siis ei pane pungade puhkemist mitte mingi pritsimisega seisma. Nüüd ei jää muud üle , kui vajadusel:
plaan a: lõkked
plaan b: öökülma hommikul lihsalt kasta , pumbata tiigist vett ja piserdada üle istaniku.
Minul on Rondod igatahes sellises arenguastmes.
Jaak

Juha Rondo vein 2006

Juha Karvonen oli 2. mail Räpinas. Juttu oli tema poolt 2006. aasta Räpina viinamarjadest tehtud veinidest. Ise hindab neist 'Rondo' veini. Mul on sellest partiist alles üks Uku villitud pudel. Välimus pole hea. Palju sadet ja Juha arvates veinikivi. Millised on Uku arvamused selle veini kohta ?

Mullas

Eile saime ilusti oma 20 taimega mulda. tehtud sai hoole ja armastusega. terve päev läks ära. Jaagu käest tahaks küsida, et kui alustasid 10 taimega....mitu neist esimese hooga välja läks? Mul hirm, et teen midagi valesti ja kaotused suured. aga eks aeg näitab.