Kui tuleb ilus sügis

võib ehk ka marja saada. Minu Rondod on hakanud tükati värvi muutma. Vihma on palju tulnud , nüüd pole vaja karta , et marjad edaspidi peaks lõhki minema.

Külas rootsi veinimeistritel 1.

Mul on olnud sel suvel võimalus ühel tööreisil möödasõidul külastada kahte rootsi viinamarjakasvatajat kes ka toodavad oma veini.

Esimeseks tahan kirjutada Friel Vingård'ist, mis asetseb kesk-rootsis, suure Vänern'i järve lähedal. Veinitalu asetseb üle kilomeetri merepinnast kõrgemal.

Erinevaid viinamarjataimi kasvab Friel'is tuhande ringis. Kõrvuti viinapuudega kasvavad ka muud eksootilised taimed nagu kõrval pildil näha olev hinna banaanipuu (katmata avamaal)

Frieli viinapuuaed on väga raske kliimaga piirkonnas. Kevadised hilised öökülmad annavad teed lühikesele suvele ning juba augusti lõpus võib olla kuni -7 kraadiseid öökülmasid. Peremees kasutab öökülmade vastu vihmapihusteid ja väitis meile olevat päästnud saagi ka -7 kraadi juures.

Sortidest domineerib põhjamaade parim viinapuu rondo. Valget veini annab samuti favoriit solaris. Huvitav oli vaadata ka palju talveõrnemate sortide nagu Cabernet Savignon ja Savignon Blanc jõudsat kasvu avamaal. Need sordid siiski saaki seni pole andnud. Friel'i viinamägi ei saa igal aastal rondosaaki. Solarisega on asi parem. Mida kaugemal põhjas ja külmemas piirkonnas, seda enam tekib suund valgele veinile.

Minu külastuse päeval oli rootsit räsinud ruur torm. Pooled taimed olid oma traatidest lahti kistud, sestap näeb kõik pildil natuke vildakil välja. Aeda külastas minuga koos üks väike põdravasikas, kes küll sai kohe aru, et ta sinna ei kuulu ja hüppas tagasi istandikku ümbritsevasse hekki. Metsloomad ei ole seni Frieli aiale viga teinud. Jänesed pidid ainult noori võrseid maitsma. Suurim kahjur rootsis on hispaania nälkja ja rootsi nälkja hübriid, mis paljuneb täiesti kontrollimatult ning on sel aastal ära söönud enamuse rohelist põldudel.


Sain proovida ka spetsiaalset väikest traktorit Valpadana 1430, millega peremees oma ridade vahelt umbrohtu kasib ja kõike muud tööd korda saadab. Traktor on vaid üks meeter lai ning jõudu jatkus tal küllaga enamuseks väiketöödeks. Üks suur miinus siiski oli: hind. Tegu on keskklassi auto hinda traktoriga.

Vaata kõiki pilte siit.

Uus haigus

Mõne päeva eest märkasin sordil 'Pamjat Dombovskoi' (vaata ka kommentaare) lehtedel helerohelisi laike, mille kohal lehe allküljel hallituskord. Hiljem lehekude pruunistub ja sureb. Haiguspilt sarnaneb kartuli-lehemädanikuga. Kas on tegemist lõunamaade ohtliku haiguse viinapuu-ebajahukastega (inglise keeles mildew), mida põhjustab seen Plasmopara viticola? Haigust olen leidnud ka kõrval kasvavalt 'Rondolt' ja naaberaiast 'Zilgalt'. Palun kontrollige ka oma viinapuid.

Otepääl nii hästi ei lähe.

Hea , et Räpinas on lood head. Aga Jaani jutu järgi ei olnud ka Räpinas kõva öökülma. Minul on marjad enamuses veel lausa väikesed ja väga rohelised. Ja peale kevadist kõva külma viinapuud kuu aega nagu ei liikunudki kuhugi , ja nüüd ongi marjad kuu aega ajast maas. Mõnel üksikul kobaral on veidi sinetust marjadele tekkinud.

Marjad valmivad

Räpinas on alanud viinamarjade valmimine avamaal. Lisan 14. augustil tehtud fotod.

'Hasanski Sladki' marjad on värvunud. Paari nädala pärast peaksid marjad olema söögiküpsed ja neist peaks saama tänavu veinigi teha. Karta on aga massilist herilaste kahjustust.

'Rondo' marjadel oli 14. augustil märgata vaid esimesi küpsemise tunnuseid. Sort on väga saagikas. Hilisem valmimisaeg ja vähesem külmataluvus teevad ta meie oludes riskantsemaks sordiks kui 'Hasanski Sladki'.

Marjade suurusest ei anna pildid ettekujutust, 'Rondo' marjad on kindlasti suuremad kui 'Hasanski Sladkil'.

August 2008

Tänavune aasta on siiani kehv viinamarja aasta olnud . Kevadel tegi külm liiga ja siis põud veel otsa. Õitsemine tuli alles juulis. Tänaseks on põõsastel küll väikesed rohelised marjad küljes aga on väga sooja suvelõppu ja sügise algust vaja , et need ka valmis saaks. Kui aga saak päris ikaldub , on sellest suvest ikkagi mingi kasu ehk. Viinapuude juured kasvad sügavamale ja varred kasvavad jämedamaks. Kui näiteks ka Gotlandi veinimeistri kogemus näitab , et viinapuu hakkab seda head ja suurt saaki andma nii 6-8 aastaselt , on ilmselt ka meil siin samamoodi. Iga kasvuaasta teeb taime aina paremaks ja tugevamaks.