ümberistutamine

Tere!

Ämm, isutas kevadel oma seitsme aastased viinapuud ümber. Seitsmest kaks on kindlasti välja läinud. Neli puud on tänaseks ajanud ainult väikesed pungad. Üks ilusad suured lehed. Need pungad tulid juba kevadel, kuid siiani pole lehtedeks arenenud. Kas needki on välja läinud? On ju teised rohelised, mitte kolletunud. Või mida arvata üldse sellistest taimedest? Kas on surnud puud või mitte?

Selle aasta saak valmib

Külastasime täna koos Tiiu Oja ja Heldur Aasaga Võrumaal asuvat Liia Kaska viinamarjakasvatust. Kasvuhoones maitsesime tänavusi marju ('Aljošenkin', 'Kosmonavt', 'Somerset Seedless', 'Silva' jt.). Viljub ka varajasi kohalikke seemikuid. Juba olid saaki ründamas herilased, keda tundub tänavu olevat palju.
Avamaal kasvavad marjad on tillukesed. Nende kasvamiseks ja küpsemiseks oleks vaja veel palju soojust.

Tegin näidisjärelepärimise EAS'i

Saatsin eelmisel nädalal järelpärimise EAS'i, kas nende meedete hulgas oleks mingisuguseid võimalusi toetada talu, mis kasvatab viinamarja ja toodab kohalikku marjaveini. Sain sellise vastuse. Siin on näide sellest, et veinitootmine, mille poole me vist kõik pürgime on EW's 100% omalõbu. Seadused on kõik nii koostatud, et just see viinamari ja veinitootmine kukub igalt poolt välja. Et mingeid toetusi taotleda, peaks alustama pseudo-tegevustega, mis kahjuks ei ole projekti põhitegevus.

Lugupeetud Uku Kuut!

Täname Teid, et tunnete huvi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)
toetusvõimaluste vastu!

Teiepoolsest päringust lähtudes on kirjeldatud projekti tegevusvaldkond
põllumajandus, alkoholitootmine ja turism. EAS-i programmide raames on
sellised valdkonnad nagu põllumajandus ja alkoholitootmine välistuste
hulgas ja sellise tegevusvaldkonnaga ettevõtted toetust ei saa.

Põllumajandusega seotud tegevusi toetab PRIA, kelle ülesandeks on
muuhulgas riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine:
http://www.pria.ee/riiklikud_toetused/

Turismi edendamiseks on sügisel avanemas turismi tootearendamise programm.
Kuna hetkel on määrus alles kooskõlastamisel, siis ei oska me programmi
täpseid tingimusi öelda.

EAS-i kodulehel on võimalik jälgida indikatiivset meetmete loetelu
2007-2013 ning nende ettevalmistamise ajakava EAS-i kodulehel:
http://www.eas.ee/?id=3471 <http://www.eas.ee/?id=3471>

Soovitame Teil liituda meie uudiskirjaga, mille vahendusel saate info
avanevate programmide kohta oma postkasti. Liituda saab aadressil
http://www.eas.ee/

Samuti soovitame teil pöörduda maakondlike arenduskeskuste (MAK) poole,
kes paiknevad igas maakonnas. MAKid nõustavad tasuta ettevõtjad erinevate
toetusvõimaluste leidmisel. MAK kontaktid leiate siit:
http://www.eas.ee/?id=308

Teie täiendavad küsimused on oodatud meie klienditoe telefonil 627 9700
või meili teel info@eas.ee

Vabandame vastuse viibimise pärast.

Edu ja kordaminekuid soovides,

Kersti Kunder

Nüüd ka pilte Rõhu katsejaamast

'Rondo' on kõige tugevama kasvuga

Vaade katseistandikule

Maaülikooli katsetest

Meie eelmisel aastal rajatud katses on kolm punast sorti: 'Zilga', Rondo' ja Hasanski Sl. Katse eesmärgiks on saada head veinimarja ja selleks katsetame erinevaid võtteid, saamaks head hapete ja suhkrute sisaldust. Selle aasta eesmärgiks on saada tugevad oksad järgmiseks saagiaastaks. Toon ka mõned fotod, mis tehtud juuli keskel.

Tallinnas viinamarjasaak väga hea

Kuna armastame viinamarjataimi nii väga, siis ei saa ilma nendeta ka Tallinna südalinnas.

Siin kasvab meil üks 3 aastane Jubilei Novgoroda, mis on kaks talve talvitunud vähese katte all. Kaks esimest aastat andis see taimeke 5 kobarat, tänavu aga 40 kobarat ilusaid kollaseid marju.

Jubilei Novgoroda kannatab päris hästi tagasilõikamist. Oleme teda igal suvel päris korralikult nudinud ja sellest läheb taim ainult paksemate väätidega. Lisakasve ka liiga palju ei tule. Eks aasta pärast proovime ka selle marja veiniomadused ära, aga seni pistetakse kõik marjad alati enne kinni kui veinimeister jaole saab.

Saare ajaleht Meie Maa ärajäänud konverentsist

Kopeerin avaldatud artikli meist siia:

Rahvusvaheline viinamarjakasvatajate konverents Saaremaal jääb ära

Autor: Kristiina Kruuse
Reede, 18. juuli 2008.

Novembris Kuressaares toimuma pidanud rahusvaheline Põhjamaade viinamarjakasvatajate konverents jääb ära, kuna korraldajad ei leidnud projektile piisavat rahastust.

“Väga kahju on, et nii suurepäraste esinejatega üritus ära jääb,” lausus konverentsi korraldamisega viimased kuus kuud ametis olnud Uku Kuut MTÜst Eesti Viinamari.

Kuna konverents on rahvusvaheline, siis olnuks Kuudi sõnul vaja üritusele vähemalt nelja tõlki ja nende palkamiseks ei jätkunud konverentsi eelarves raha.

Seepärast pidasid korraldajad mõistlikumaks konverents ära jätta, sest väikeistanduste pidajatele on Kuudi sõnul 200 000 krooni suurune rahaline risk liiga suur, et see enda kanda võtta.

Konverentsi sisuline pool oli Kuudi kinnitusel juba paigas ning Saaremaale plaanis tulla tunnustatud lektoreid üle maailma, ka näiteks Hiinast ja Põhja-Ameerikast. Viinamarjakasvatajate huvi konverentsi vastu oli suur ning üritusele oli oodata 150–200 osalejat, märkis Kuut. “Planeerisime ikka ühte suurt ja korralikku konverentsi,” nentis ta.

Konverentsi ärajäämist võib Kuudi sõnul pidada halbade juhuste kokkulangemiseks. Kavandasime oma konverentsi just siis, kui oli näha majanduses raskeid aegu ning riik selliste projektide rahastamist kokku tõmbas, selgitas Kuut.

Saaremaa saanuks maailma kaardile

Suurimaks kaotajaks konverentsi ärajäämise tõttu on Kuudi sõnul eestlased ja saarlased. Konverents olnuks Eesti põllumajanduspoliitikutele hea võimalus tutvuda viinamarjakasvatamisega ning nende teadmiste pinnalt otsustada, kui suurelt võiks Eestis viinamarjakasvatamist edasi arendada, selgitas Kuut.

Samuti oleks konverents Kuudi kinnitusel arendanud kvaliteetturismi ning tõstnud Saaremaa viinamarjakasvatajate silmis maailma kaardile.

“Need inimesed, kes sellistel konverentsidel käivad, on tõsised asjahuvilised ja nad oleksid teinud maailmas Saaremaale väga palju head mainekujundust,” lisas ta.

Järgmine viinamarjakasvatajate konverents toimub 2010. aastal Kanadas. Kuut loodab, et kunagi tulevikus on viinamarjakasvatamine kogunud Eestis piisavalt populaarsust, et rohkem rahastamist leida ning konverents teisel katsel Eestis korraldada.

“Lootust on, sest viinamarjahuvilisi on Eestis viimasel ajal palju juurde tulnud,” lausus Kuut, kes rajab Saaremaale ka ise viinamarjaistandust ja plaanib tootma hakata saaremaist veini.

Soovitan vaadata huvitavat Rootsi veiniaeda

Blaxta Vingård ehk veinitalu võiks pakkuda huvi meie eksperimenteeriatele. Refereerin nende kodulehte, kuna see on täiesti rootsikeelne.

Tegu on mitte kõige soojemas rootsi nurgas toimiva väikese veinitootjaga. Kasutusel on 2,5ha pinda ja seal kasvavad neli viinamarjasorti:

Vidal Blanc (80%), Chardonnay, Merlot ja Cabernet Franc. Neil on õnnestunud toota head veini sellistest suhteliselt vana-maailma viinamarjasortidest avamaal. Vidal Blanc'i kasutavad nad jääveini tegemiseks, kuna see valge mari ei küpse katki ja võib jääda pikemaks ajaks põõsastele. Cabernet Franc'i on nad alles istutanud ja esimesest aastakäigust jääveini teinud. Merlot' kiidavad nad ja lisavad, et see viinamarjasort annab ca 1kg kobaraid, mistõttu tuleb seda suurekasvulist taime kogu aeg üles siduda ja tihti ka lõigata.

Blaxtas toodetud veinid on igatahes paljude poolt armastatud ja enamuses ka välja müüdud.

Liiva Restorani ees kasvab nüüd 6 Hasanski Sladkii't

Kuna nädalavahetusel ähvardas kogu aeg sadada, käisime ruttu ära ja tegime nagu Tallinnas öeldakse "ära". Hoiame pöialt, et pisikesed teise aasta taimed seal karmi kivitee all vastu peavad ja suurteks tugevateks taimedeks kosuvad. Kes aga mööda sõidab võiks korra autost väljuda ja nende elu-olu kontrollida;)

Kutse 12-13 juuli Liiva restorani Muhu saarel viinapuu istutamisele

Kutsume kellel on aega ja võimalust algaval nädalalõpul osalema Muhu saarel Liiva külas restorani ette 6 viinapuu taime. Oleme nimelt Kertuga saanud kokkuleppele Liiva restorani omanikega, et tohime Saare maakonna kui viinamarjamaakonna tähistamieseks meie poolt sinna terrassile 6 taime istutada. Taimed on meie poolt olemas. Kes tunneb, et tahab osaleda on väga oodatud!

Pärast istutamist võime natuke seal ka istuda ja kohvi juua,

Ilus tundmatu viinamarjasort, millele andsin nime Audentes

Tallinnas, Audentese erakooli seinast kasvab juba mitu aastat välja ilus, vinifiera välimusega taim. Olen seda eelmisel suvel paljundanud ja käisin emataime eile kooli juures vaatamas.

Lehe ja varre järgi on Jaan Kivistik pakkunud Regent'i või Madelene Angevine´.

Eilsel vaatlusel ma taimel ühtegi õisikut ei märganud - hoolimata sellest, et suur osa oksi kasvas välja puitunud varrest.

Taime oli eelmisel kevadel trimmeriga nulli lõigatud. "riputasin " uued oksad ilusti kooli köögi vms. aknatrellidele üles. Sinna oli keegi armuline koolijuht nad jätnud kasvama.

Nimi on sellel taimel nüüd olemas olgugi, et pole aimugi, mis sordiga tegemist.

Võib olla on tegu lausa samas majas olnud söökla ja ühiselamu aknast välja sülitatud viinamarjaseemega;) ?
Igatahes selliselt ta kasvab Tallinnas katmata ja avamaal;)