25. juuli 2008

Maaülikooli katsetest

Meie eelmisel aastal rajatud katses on kolm punast sorti: 'Zilga', Rondo' ja Hasanski Sl. Katse eesmärgiks on saada head veinimarja ja selleks katsetame erinevaid võtteid, saamaks head hapete ja suhkrute sisaldust. Selle aasta eesmärgiks on saada tugevad oksad järgmiseks saagiaastaks. Toon ka mõned fotod, mis tehtud juuli keskel.

23. juuli 2008

Tallinnas viinamarjasaak väga hea


Kuna armastame viinamarjataimi nii väga, siis ei saa ilma nendeta ka Tallinna südalinnas.

Siin kasvab meil üks 3 aastane Jubilei Novgoroda, mis on kaks talve talvitunud vähese katte all. Kaks esimest aastat andis see taimeke 5 kobarat, tänavu aga 40 kobarat ilusaid kollaseid marju.

Jubilei Novgoroda kannatab päris hästi tagasilõikamist. Oleme teda igal suvel päris korralikult nudinud ja sellest läheb taim ainult paksemate väätidega. Lisakasve ka liiga palju ei tule. Eks aasta pärast proovime ka selle marja veiniomadused ära, aga seni pistetakse kõik marjad alati enne kinni kui veinimeister jaole saab.

18. juuli 2008

Saare ajaleht Meie Maa ärajäänud konverentsist

Kopeerin avaldatud artikli meist siia:

Rahvusvaheline viinamarjakasvatajate konverents Saaremaal jääb ära
Autor: Kristiina Kruuse
Reede, 18. juuli 2008.

Novembris Kuressaares toimuma pidanud rahusvaheline Põhjamaade viinamarjakasvatajate konverents jääb ära, kuna korraldajad ei leidnud projektile piisavat rahastust.

Kliki ja vaata suuremat pilti

“Väga kahju on, et nii suurepäraste esinejatega üritus ära jääb,” lausus konverentsi korraldamisega viimased kuus kuud ametis olnud Uku Kuut MTÜst Eesti Viinamari.

Kuna konverents on rahvusvaheline, siis olnuks Kuudi sõnul vaja üritusele vähemalt nelja tõlki ja nende palkamiseks ei jätkunud konverentsi eelarves raha.

Seepärast pidasid korraldajad mõistlikumaks konverents ära jätta, sest väikeistanduste pidajatele on Kuudi sõnul 200 000 krooni suurune rahaline risk liiga suur, et see enda kanda võtta.

Konverentsi sisuline pool oli Kuudi kinnitusel juba paigas ning Saaremaale plaanis tulla tunnustatud lektoreid üle maailma, ka näiteks Hiinast ja Põhja-Ameerikast. Viinamarjakasvatajate huvi konverentsi vastu oli suur ning üritusele oli oodata 150–200 osalejat, märkis Kuut. “Planeerisime ikka ühte suurt ja korralikku konverentsi,” nentis ta.

Konverentsi ärajäämist võib Kuudi sõnul pidada halbade juhuste kokkulangemiseks. Kavandasime oma konverentsi just siis, kui oli näha majanduses raskeid aegu ning riik selliste projektide rahastamist kokku tõmbas, selgitas Kuut.

Saaremaa saanuks maailma kaardile

Suurimaks kaotajaks konverentsi ärajäämise tõttu on Kuudi sõnul eestlased ja saarlased. Konverents olnuks Eesti põllumajanduspoliitikutele hea võimalus tutvuda viinamarjakasvatamisega ning nende teadmiste pinnalt otsustada, kui suurelt võiks Eestis viinamarjakasvatamist edasi arendada, selgitas Kuut.

Samuti oleks konverents Kuudi kinnitusel arendanud kvaliteetturismi ning tõstnud Saaremaa viinamarjakasvatajate silmis maailma kaardile.

“Need inimesed, kes sellistel konverentsidel käivad, on tõsised asjahuvilised ja nad oleksid teinud maailmas Saaremaale väga palju head mainekujundust,” lisas ta.

Järgmine viinamarjakasvatajate konverents toimub 2010. aastal Kanadas. Kuut loodab, et kunagi tulevikus on viinamarjakasvatamine kogunud Eestis piisavalt populaarsust, et rohkem rahastamist leida ning konverents teisel katsel Eestis korraldada.

“Lootust on, sest viinamarjahuvilisi on Eestis viimasel ajal palju juurde tulnud,” lausus Kuut, kes rajab Saaremaale ka ise viinamarjaistandust ja plaanib tootma hakata saaremaist veini.

17. juuli 2008

Soovitan vaadata huvitavat Rootsi veiniaeda







Blaxta Vingård ehk veinitalu võiks pakkuda huvi meie eksperimenteeriatele. Refereerin nende kodulehte, kuna see on täiesti rootsikeelne.

Tegu on mitte kõige soojemas rootsi nurgas toimiva väikese veinitootjaga. Kasutusel on 2,5ha pinda ja seal kasvavad neli viinamarjasorti:

Vidal Blanc (80%), Chardonnay, Merlot ja Cabernet Franc.
Neil on õnnestunud toota head veini sellistest suhteliselt vana-maailma viinamarjasortidest avamaal. Vidal Blanc'i kasutavad nad jääveini tegemiseks, kuna see valge mari ei küpse katki ja võib jääda pikemaks ajaks põõsastele. Cabernet Franc'i on nad alles istutanud ja esimesest aastakäigust jääveini teinud. Merlot' kiidavad nad ja lisavad, et see viinamarjasort annab ca 1kg kobaraid, mistõttu tuleb seda suurekasvulist taime kogu aeg üles siduda ja tihti ka lõigata.

Blaxtas toodetud veinid on igatahes paljude poolt armastatud ja enamuses ka välja müüdud.

12. juuli 2008

Liiva Restorani ees kasvab nüüd 6 Hasanski Sladkii't

Kuna nädalavahetusel ähvardas kogu aeg sadada, käisime ruttu ära ja tegime nagu Tallinnas öeldakse "ära". Hoiame pöialt, et pisikesed teise aasta taimed seal karmi kivitee all vastu peavad ja suurteks tugevateks taimedeks kosuvad. Kes aga mööda sõidab võiks korra autost väljuda ja nende elu-olu kontrollida;)

7. juuli 2008

Kutse 12-13 juuli Liiva restorani Muhu saarel viinapuu istutamisele


Kutsume kellel on aega ja võimalust algaval nädalalõpul osalema Muhu saarel Liiva külas restorani ette 6 viinapuu taime. Oleme nimelt Kertuga saanud kokkuleppele Liiva restorani omanikega, et tohime Saare maakonna kui viinamarjamaakonna tähistamieseks meie poolt sinna terrassile 6 taime istutada. Taimed on meie poolt olemas. Kes tunneb, et tahab osaleda on väga oodatud!

Pärast istutamist võime natuke seal ka istuda ja kohvi juua,

4. juuli 2008

Ilus tundmatu viinamarjasort, millele andsin nime Audentes


Tallinnas, Audentese erakooli seinast kasvab juba mitu aastat välja ilus, vinifiera välimusega taim. Olen seda eelmisel suvel paljundanud ja käisin emataime eile kooli juures vaatamas.

Lehe ja varre järgi on Jaan Kivistik pakkunud Regent'i või Madelene Angevine´.

Eilsel vaatlusel ma taimel ühtegi õisikut ei märganud - hoolimata sellest, et suur osa oksi kasvas välja puitunud varrest.

Taime oli eelmisel kevadel trimmeriga nulli lõigatud. "riputasin " uued oksad ilusti kooli köögi vms. aknatrellidele üles. Sinna oli keegi armuline koolijuht nad jätnud kasvama.

Nimi on sellel taimel nüüd olemas olgugi, et pole aimugi, mis sordiga tegemist.

Võib olla on tegu lausa samas majas olnud söökla ja ühiselamu aknast välja sülitatud viinamarjaseemega;) ?
Igatahes selliselt ta kasvab Tallinnas katmata ja avamaal;)