Viinamarjasõbrad, vaadake üle oma taimed. Eriti vaadake üle lehtede alumised küljed. Kui seal on hallituslaigud ja lehed on pealt lapilised, siis on asi hull. See on ebajahukaste. See seenhaigus on jubeda kiirusega kulgev tõbi. Mul istandus nakatunud, saagi peale ei ole mõtet loota. Lootus on, et peale pritsimist Previcuriga uued lehed ei haigestu ja taimed saavad talveks valmistuda
10 kommentaari:
Rondo puhul Jaan mind selle eest hoiatas. Solaris peaks olema selle vastu kindlam. Ära veel alla vannu, ürita pritsida ja teha, mida vaja. Saagi pead sa ikka saama;) Sel suvel ju tohutu potensiaal.
Solarised on sama moodi täis, natuke vähem on Monarch ja Baron. Ei ole Phoenixil , inglise Edwards nr.1-l ja Triomohe d'Elcatse-l. Ma panen enda blogisse varsti pikemalt üles. Ka saak läheb koos lehtedega haiguse nahka
Mul oli eelmine aasta sama jama Cabernet Frankil ja ma pritsisin nõudepesuveega ja taimed said terveks.
missugune nõudepesuvesi, millega sa nõusid pesid
Mingi Fairy lahus...
Jaak, veel parem on õhtul pritsida rohelise seebi lahusega, nii taimi kui rohtu.. Uku
Ja tuhka õhtul ridade vahele, lehtpuutuhka. Lehed põletada. Asi võib olla ikka päästetav.. Mulle tundub pildilt ja ilma järgi rohkem jahukastmena.. Eks sa ise tead paremini.
Pildil on ebajahukaste - hallitus lehe allküljel. Hiljem lehed mädanevad või kuivavad.
Vanad head tõrjevahendid ebajahukaste puhul olid bordoo ja burgundia vedelik. Suviseks pritsimiseks tehti 1% vedelik. 100 liitri bordoo vedeliku saamiseks lahustati (puutünnis) 1 kg vasksulfaati 50 liitris vees ja poole suuremas nõus 1-1,25kg värskelt kustutatud lupja 50 liitris vees. Lubjapiimasse valatakse pidevalt segades vasksulfaat, sest segunemine peab toimuma aluselises keskkonnas. Pritsimiskõlblik vedelik peab olema neutraalse reaktsiooniga (kontrolliti lakmuspaberiga), muidu põletab lehti. Vajadusel lisada lubjapiima või vasksulfaadi lahust. Burgundia vedeliku saamiseks asendati lubjapiim pesusoodaga. Mõlemad vedelikud tuleb samal päeval ära tarvitada. Haiguste tõrjeks head, aga tülika valmistamise tõttu tänapäeval harva kasutusel.
Otsigem haiguskindlamaid veiniks sobivaid sorte liikidevaheliste hübriidide seast. V. vinifera sordid on haiguse suhtes tundlikumad.
Aga vanu häid retsepte tuleks au sees hoida. Rondo on ju hübriid, enamuses Amurensis. Amurensis ei anna kahjuks nii palju haiguskindlust..
Räpinas, minu aias, märkasin viinapuu-ebajahukastet esmakordselt 2008. aasta augustis http://ak.rapina.ee/jaan/viinamarjad/est/uudised.htm . Saatsin haigustunnustega herbaarlehe Eesti Maaülikooli dotsendile Anne-Liis Sõmermaale, kes kinnitas, et tegemist on selle haigusega ja pidas seda haiguse esmaleiuks Eestis.
Postita kommentaar