27. märts 2008

Väike ülevaade Uku veinikatsetustest 2007-2008


Eelmise aasta Räpina viinamarjasaagist anti suur osa minu kätte "katsetamiseks". Teen siin väikse ülevaate mis tehtud ja
kuidas asi läinud on.




Kääritasin rondot kestade peal üle kuu aja +17- + 20 juures. Siis laagerdus veel ca poolteist kuud keldris plasttünnis +12-+14 juures. Villsin vanast harjumusest ennatlikult pudelitesse juba enne jõule. Vein oli tol hetkel paljulubav. S.t. rondol ei ole selliseid imelikke maitseid-lõhnu, mis tekitaksid probleeme. Ta ei ole küll nii sügav ja karvane nagu bordoo, aga oma kerguse juures on kõik paigas. Oleksin pidanud ümber valama uutesse anumatesse ja jätnud vahepealsete ümbervalamistega suurtesse anumatesse kuni aprillikuuni. Nüüd planeerin aprillis veelkord ümber villida.



Hasanskii Sladki:





Villisin samuti ennatlikult pudelitesse. S.t. peaksin korra veel üle valama, et enamuse settest maha jätta. Vein küll selge, aga suurtes klaaspudelites oleks paremini küpsenud. Hasanskil on tõepoolest natuke noore prantsuse veini karakter. Päris omapärane ja meeldiv. Ei oska veel midagi loota, aga joodavuselt igatahes nr. 2 peale rondot. Tegin ¾ osa kätega pressitud mahlast, mis oli välja kurnatud ja ülejäänu kestade peal. Samuti kuu aega jahedas. Kääritamine sama kui Rondol. Erinevalt Tom'i ja Lätlaste Hasanski veinidest, on meie Eestimaisel natuke soolakam ja parem maitse.

ES xxx—48..


Elmer Swensson.. Noh, see vein on ikka imelik. Seda võib kirjeldada sõnaga “oamaitse” ja "roheline". Samas on head tanniini ja sügavust. Oamaitse on kõvasti taandumas kui ma ca paar nädalat tagasi jälle sette pealt üle kallasin. Tegu on müstilise marjaga. Ma ei ütleks, et väga kindla veinimarjaga. Võib olla küpsebki see mari alles aastatega, aga seda me ju veel ei tea. Igatahes jääb talle vist hübriidi lõhn külge.

Toldi:


Nagu poleks viga. On tegu ja nägu, aga see hübriidi tajutav olemus on kogu aeg kindlalt tajutav ja natuke häiriv. S.t. ta ei lõhna nagu vein, tal on osa veinile omaseid maitseid ja ilus värv, kuid see pole nagu vein. Punase kuiva veini jaoks vist päris ei kõlba. Arvatavasti teen sellest mingi magusama armulauaveini, see lunastab mu patu.

Skandia:


Sellest tuli vaid üks 0.75 l pudel veini. Pole julgenud maitsta ega avada. Villimisel oli paljulubav kergem rosé. Ei teagi kuidas seda kambaga maitsta..


Albo Varheaja:

Seda marja sai suht vähe ja see mari kadus vist Toldiga seguveiniks. Peale kahte kuud kääritamist ja rahunemist oli algne virre päris ok. Ei midagi erilist. Sestap valasingi kokku Toldiga kus ta pehmendas ja stabiliseeris Toldi hübriidimaitset. S.t. Albo Varheajal seda väga tunda polnud.


Pean tunnistama, et arvestades sel sügisel toimuvat suurt veiniüritust, oleksime pidanud veel rohkem marja koguma. Veini tuleb suht-vähe. Pool läheb ju kasvatajatele tagasi. Teine vähene pool peaks siis jatkuma paarisajale inimesele degusteerimiseks.. Ikka viib jutt Jeesuse juurde tagasi, tema oleks loomulikult selle veiniga ka 4000 inimest ära jootnud.

Ilusat Kevade jatku!


Uku


1 kommentaar:

Jaan ütles ...

Huvipakkuvad esmamuljed! Kas saaksime Räpinas suvisel õppepäeval neid veine maitsta ja mõnd pudelit pakkuda müügiks oksjonil? 'Scandia' tuleks maitsta koos aretaja Tom Plocheriga.