4. aprill 2009

Eesti veinid messil.

Ma katsun nüüd kirja panna , kuidas meie veine hinnati.
Kõige veinim oli minu Rondo 2008. MInu viimane pudel Rondo 2007 jäi koju maha aga on nüüdseks ka Kalevini jõudnud. Seda nad proovivad hiljem.
Toldi 2008 , mis minu arust polegi väga hull, ei leidnud nii head äramärkimist.
Raimu Aasa üks dessertveinidest peeti väga heaks ja siis ehk nagu üldparemuselt teiseks. Nimi ja koostis meelest läinud.
Kolmandaks paremuselt tuli Liia Kaska üks segudest.
Hämmastav oli Jaan Kivistiku oma seemiku veini värv. See oli ikka midagi sellist , mida polnud enne näinud. Tõeliselt võimas värv aga maitse polnud see, mis vaja.
Perekond Huiga valmistatud veinidel oli nagu maitsest ja aroomist puudu ja küll see oli läinud pastöriseerimise nahka. Viimane ikka vähendab aroomi ja maitset , miskit pole teha.
Uku Kuudi tehtud valge vain Hasaine Sladkist jõudis joojateni järgmisel päeval , kiideti heaks aga kahjuks ei olnud suures proovimise reas.
Jaan Kivistiku ja Juha Karvoneni legendaarne JK Rondo 2006 sai heakskiidu osaliseks. See vein oli paari aastaga paranenud kõvasti. Ainult , et alkoholi maitse ja lõhn oli teistest veini aroomidest üle. Selles veinis oli ju segatud mahla veega ja see ei ole viinamarjaveini juures ilmselt mitte kohane. Vesi tegi aroomid lahjaks ja kõik. Aga see oli ikkagi vägagi vein.
Proovimiseks toodud Rootsi veinid , peaasjalikult Rondost , said heakskiidu. Leiti , et kui sellist saaks ka Eestis teha , siis palun tehke sellist veini. Rootsi veinid olid ka mõned aastad vanad ja piisavalt küpsenud.
Minu kirjeldus on küllalt üldine , kuna tegelesin asja korraldamisega ja ise kirjalikke ülestähendusi ei teinud.
Palun kindlasti kohalviinutel lisada uusi postitusi, kui mul miskit valesti läks või jäi hoopis kahe silma vahele

6 kommentaari:

Jaan ütles ...

Ajaleheartiklist objektiivset hinnangut otsida ei maksa, aga 02.04.09 Eesti Ekspressi kirjutis erineb Jaagu jutust. Siin hinnatakse Jaagu veinidest just Toldist tehtud "väga joodavat pirninüansiga veini".

Jaak Eensalu ütles ...

Mina kirjutasin oma jupi koosistumise põhjal , mitte ajalehe artikli järgi. Panin nii neid veine ritta, nagu nad hindamise lõpul ühises arutelus maha said öeldud. Tegelikult oli Kadri Kroonil ja Kalev Keskülal eriarvamus Toldi ja Rondo suhtes. Ma tegin ise vea , pole ju selliseid asju enne läbi viinud , ma valasin eesreas istujatele mõlemad veinid korraga välja. Ja kumma veini kohta missugune hinnang sai , ei või teada. Ja Õhtu oli ka juba hiline!
Pärast valasid veine välja juba spetsialistid.
See kõik ei tähenda , et Toldi 2008 vilets oleks. See on väga hea , ka Uku sai proovida.
Rondo 2008 vein jõudis ka Friscomi poisteni ning maitsti ära veiniüritusel 19.märtsil Rakveres. Ja nemad nimetasid Rondo juures pirni maitset. Nii et mul on nagu mitu erinevat arvamust koos. Neile saatsin ka Toldi aga see läheb maitsmisele suvel järgmisel üritusel.
See kõik on tegelikult vene keeles h...a.
Tähtis oli see , et me sinna läksime ja tegelikult üldisele suundumusele kinnitust saime.
Kertu ja Feliks , pange oma mõtted ka veinimaitsmisest kirja.

Viinamari ütles ...

Tere!

Avaldaksin ka oma arvamust veinimessi järgselt:

1. ajakirjandus kipub asju segi ajama, samuti meie degustatsioon jäi lõpupoole, kus arvamused ja maiteelamused olid juba saadud-
sadade veinide hulgast on ikka päris raske päeva lõpuks selget pilti omada, eriti sellise raske, suure ning keerulise valiku ettetoomisega.

2. degusteerimisele oli toodud meil palju veine ühest "äärest -teiseni" kõik degusteerijad ei ole universaalid.

3. degusteerimisele ei tohiks tuua n.ö praaki, veine mis on sisaldavad äädikat, pärast sellise veini maitsmist pole edasisel maitsmisel mõtet!

4. tehtud veinil võiks olla oma valmistamislugu ja tehnoloogiakirjeldus

5. n.ö põhjaviinamarjadest on kogetu põhjal minul pilt, et sellest õiget kuiva veini ikka ei saa , Jaagu ja Uku viinamarjavalik tundub siin õige olevat
eks pärmi ja tammemänguga saaks need labruskamaitsed muidugi maha tappa, võibolla, mis arvate?

6. minu arust labruskamaitseline vein võiks lahkesti olla dessertvein või rose.

7. Vett veinile lisada ei sobi, seda arvasid ka veiniautoriteedid Kaleviga eesotsas, tavaline suhkur alkoholi paikasättimiseks on ok!

8. tähele tuleks panna, et tegelikult kvalifitseerus sellest suurest valikust paremate-lootustandvamate hulka ainult 3-4 veini, millistest ühe kohta ei teadnud valmistaja midagi öelda.

9. pimetestimisele võiks viia eelvalitud veinid, muidu minestab härra Koern ära, ka sommeljeede messile oleks pidanud tegema eelvaliku, n.ö
moosiriiuli veini pole mõtet sellisele üritusele viia.

Felix Buschmann

Viinamari ütles ...

Tere kõigile:)


... tegime ka kodus
Toldi, Jaagu saadetud lahti. Meil olid sellega huvitavad elamused.
Tekkis väikene kahtlustav küsimus: kas me ikka räägime Toldi
viinamarjast?!
Mis oli pudelis mille sildile on kirjutatud Rondo ja mis on pudeli sisu, mille sildile on kirjutatud Toldi?

Veinidegustatsiooni avakäik oli Rondo.
See on fakt ja Kalev ajas kaks klaasi sassi, selles pole kahtlust.
Ülejäänud kõrvalepõikeid faktide osas olid geograafiliselt pisut
eksitavad kuid eks ka mõistetavatel põhjustel:)

See on nüüd juba väga põnev Jaak mis Sul seal Pudelis oli ?
See mille me paari päeva eest kodus avasime ( Toldi sildiga) oli huvitav ja väärib igati tähelepanu ...

Selle veini olid enne messi saanud ka Rakvere veinihuviliste klubi, Friscom ( veini maaletoojad ) firma noormeeste eestvedamisel.
Tagasiside Jaagu veinide osas oli postiivsetest emotioonidest kantud, märksõna: õrn pirni aroom, mõnus happelisus( pudelist mille sildil Rondo ?!
Düs'ess, kirjapilt võib olla ebakorrektne. Vabandan!

Tahan siinkohal panna teile väga südamele, et see võib olla meie st.
põhjamaiste veinide omapära kõige tabavam iseloomustus ongi hõrgud puuvilja aroomid.
Need on väga eriliste, puhaste aroomide mälestus, mida olen siiani
Jurmalas, põhjamaiseid veine maitsnuna meeltes kandnud.

Õige happesus kuivade veinide kirjelduses ei ole sugugi sõna hapu sünonüüm.

Minu senised lemmikud on ''Zarja Severa'' ja 'Rondo', Hasanski aga Uku heledas variandis, mida kahjuks kaasosalejad tõesti tol õhtul maitsta ei saanud. Esimesest sordist tahaks ka ilma veeta valmistatud veini.

Jaagu veinid on muide mõnusalt kuivad.

Jaak on selle saavutanud. Minu abikaasa veinides on seda tunda ... see
on vaid üks tee...

Kõik on toimunud kiiresti, ei maksa unustada, et oleme degusteerinud ikkagi noori veine ....
See on vajalik,seeläbi õpime tundma veini valmimise protsessi.

Kindlasti peab võrdlema edasi erinevate sortide käitumist erinevate aastate lõikes.

Mis puudutab veinivalmistamist, siis on see kvaliteet, mis peaks alguse saama juba kasvuperioodi ajal valitud sobivatest kobaratest. Korjatakse ilma hallituseta terved marjad, unustamata transpordi vahendeid, mis ei tohiks olla mingilgi moel käärimisele võõraid pärme lisav orgaaniline, taaskasutuses materjal.

Olen väga allergiline ja piinlikust tekitavalt tundlik seega saan
kindlasti toetada Felixi nägemusi äädika osas ... ;)

Olles ise õppija, näen, et harjumuste ja kogemuste kiuste on
täiskasvanul veel võimalust ja ruumi maailmas huvitavateks avastuseks.
Seega on minu suurimaks sooviks, et meie veinihuvilistele avaneks huvitav, samas lihtsatel tõdedel põhinevad teadmised veini keemiast mille eest oma silmi kõrvu lukustada ei saa.

Mul on teil ettepaenk et korraldada üks hariv koolitus.
Väga oluline on, et veinimeister ise oleks teadlik mis inimese maitsmisorganites, tema keelel ja nina suuõõnes tegelikult toimub. Mis on hape, mis on hapu, mis on magus, mis on puuvili, mari jne... köögivili.

Kuni tegevus ei ole mõtestatud võib seda pidada kobina sooloks.
On ette tulnud, et selline on hästi välja tulnud. Sel juhul tuleb endale kõik kirja panna. Proovida uuesti ja teha nii, et seda head asja rohkem saaks.

Põikan korraks Uku valmistatud veini juurde, mis oli nn rosé Räpinas kasvatatud Hasanskist. Laekusin järgmisel päeval Uku veinidega Kalev Keskküla ette.

Degustatsioon toimus ligipõiganud huviliste ja Kalev Keskküla, Matti
Timmermann'i osalusel. Toonitati samuti kerget pirni aroomi ...
Ühesõnaga: mina olin üpris erutatud ja üritasin Ukule telefonis midagi vahendada, Matti Timmerman juba selgitas kiirloengu vormis viinamarja botaanilist ja keemilist struktuuri ja Kalev võttis minult telefinitoru, et Ukule lähemalt asja selgitada.

Hetk oli meeliülendav.


Veel kohapeal jätkus juttu ja lõbusaid mõtteid kõige võimaliku eestimaise tooraine ja sellest veinivalmistamise teemal.
Meie Liiaga eelmisel päeval osa saadud veiniloengust innustatuna jälgisime sommeljeede võistlust ja lasime endale pakkuda ja tutvustada erinevate riikide veine.
Üritus oli veinikeskne, lõbus ja sõbralik :)
Märkisime ära ka eesti veini vastu huvitet kodanikke, kelle isiku tuvastamisel toetun Jaagu identifitseerimisvõimele.
Sellised olid eesti viinamarjakasvatajate juhtumised veinimessil, läinud märtsikuul Tallinnas.
2 aasta pärast üritus Tallinnas kordub!
Järgmine külastusüritus kohustuslik kõigile.



Homme on Suur Reede !

Kertu on kirjutanud :)

Jaak Eensalu ütles ...

Toldi peaks olema ikka Toldi. Jaan selle marja mulle tõi ja Räpinast korjatud . Tundub , et teises tünnis on see natuke teise ((viletsama) maitsega. Võib olla , et kogemata korjati mingisse kasti ES-i , mis seal koos kasvab. See annaks kohe labruskat juurde ja värv on ka kahvatum.Ei tea!
Toldi veini on ka enne Räpinas proovitud ja ausalt öelda tundub ka mulle endale , et see minu oma on parim.
Mari oli hästi valmis ja hallitust oli natuke, kestad olid väga õhukesed , pea paberjad.
Toldi 2008 kääris kuu aega koos kestade ja seemnetega. Kasutasin ka päris veinipärmi. Kõige selle koosmõju võis ka valesid maitseid alla suruda ja pika aja jooksul sattusid veini õiged ained.
Ehk on enne mind tehtud kiire , 3-4 päevane matseheerumine , ma ei tea.
Igatahes on tekkinud Toldi suhtes prof.ketinism. See sort tasub uurimist.
Rakverre läks Rondo . Ja Toldi on Friscomi poistel tagavaras, see läheb proovimisele suvel.
Messile tasub ikka viia jah sellist veini, mis on välja valitud. Või täpselt teada , et see on hästi tehtud ja PUHTAST MARJAST ja ÕIGEST SORDIST. Võib ju kasvatada mis iganes sorte aga veini tasub teha ainult nendest sortidest , millest saab head veini. Või suhteliselt head veini. Kitsas seltskonns võid sa rääkida , et kui külma ja lollikindel see ja teine sort on ja saab ka veini teha. Aga kõik see labruska teema : ega ikka juua ei kõlba. Seda nägin ma ka proovijate kehakeelest ja näoilmetest....
Ma olen veel mõelnud tagasi oma viimasele veiniteole ja mulle tundub , et Rondo pudelis oli Rondo ja Toldi pudelis oli Toldi, nii et ma ei tea...
Meil ei ole vaja hakata praegu keemia kõrgpilotaaži püüdma , paraku oleks vaja kõigepealt rohkem marja , sest 100 ja 20l veini pruugivad käärida hoopis erinevalt. Ja sealt edasi, eri pärmid , kui kaua lasta kestadel käärida... terve teadus on ees.

Viinamari ütles ...

Suures kahtluses leidsin Saaremaalt keldrist ka enda eelmise aasta Toldi pudeli. Tegin lahti ja on jah, seesama, mida ka Jaagult saime. Meie vein kääris ka kuu aega väga külmas ruumis (ca 10-14c)kuu aega kestadel. Tuli vänge ja oleks pidanud palju kauem lasta suurtes anumates seista ja vahest üle valada. Labruska on täiesti olemas. Proovime siis ikka veinimarjadest veini teha, katsetada võime kitsamas ringis;)