Valasin ümber.

Just täna valasin oma Rondo veini uuesti , vist kolmandat korda sademelt ära. Ma hoidsin terve päeva veininõud päris jahedas , et asi rahuneks. Aga ikkagi on vein üsna sogane veel . See sade oli seekord märksa kristallilisem , eelmistel kordadel oli nagu pasta või kreem . Mõned päevad tagasi lisasin ka veidi sulfiidi aga ikkagi on nagu mingi protsess veel sees. Lasen tal veel rahus olla aga siis tuleb küll munavalge selitamiseks appi võtta.
Jaak

Väike ülevaade Uku veinikatsetustest 2007-2008

Eelmise aasta Räpina viinamarjasaagist anti suur osa minu kätte "katsetamiseks". Teen siin väikse ülevaate mis tehtud ja
kuidas asi läinud on.

Rondo:

Publish Post

Kääritasin rondot kestade peal üle kuu aja +17- + 20 juures. Siis laagerdus veel ca poolteist kuud keldris plasttünnis +12-+14 juures. Villsin vanast harjumusest ennatlikult pudelitesse juba enne jõule. Vein oli tol hetkel paljulubav. S.t. rondol ei ole selliseid imelikke maitseid-lõhnu, mis tekitaksid probleeme. Ta ei ole küll nii sügav ja karvane nagu bordoo, aga oma kerguse juures on kõik paigas. Oleksin pidanud ümber valama uutesse anumatesse ja jätnud vahepealsete ümbervalamistega suurtesse anumatesse kuni aprillikuuni. Nüüd planeerin aprillis veelkord ümber villida.

Hasanskii Sladki:

Villisin samuti ennatlikult pudelitesse. S.t. peaksin korra veel üle valama, et enamuse settest maha jätta. Vein küll selge, aga suurtes klaaspudelites oleks paremini küpsenud. Hasanskil on tõepoolest natuke noore prantsuse veini karakter. Päris omapärane ja meeldiv. Ei oska veel midagi loota, aga joodavuselt igatahes nr. 2 peale rondot. Tegin ¾ osa kätega pressitud mahlast, mis oli välja kurnatud ja ülejäänu kestade peal. Samuti kuu aega jahedas. Kääritamine sama kui Rondol. Erinevalt Tom'i ja Lätlaste Hasanski veinidest, on meie Eestimaisel natuke soolakam ja parem maitse.

ES xxx—48..

Elmer Swensson.. Noh, see vein on ikka imelik. Seda võib kirjeldada sõnaga “oamaitse” ja "roheline". Samas on head tanniini ja sügavust. Oamaitse on kõvasti taandumas kui ma ca paar nädalat tagasi jälle sette pealt üle kallasin. Tegu on müstilise marjaga. Ma ei ütleks, et väga kindla veinimarjaga. Võib olla küpsebki see mari alles aastatega, aga seda me ju veel ei tea. Igatahes jääb talle vist hübriidi lõhn külge.

Toldi:

Nagu poleks viga. On tegu ja nägu, aga see hübriidi tajutav olemus on kogu aeg kindlalt tajutav ja natuke häiriv. S.t. ta ei lõhna nagu vein, tal on osa veinile omaseid maitseid ja ilus värv, kuid see pole nagu vein. Punase kuiva veini jaoks vist päris ei kõlba. Arvatavasti teen sellest mingi magusama armulauaveini, see lunastab mu patu.

Skandia:

Sellest tuli vaid üks 0.75 l pudel veini. Pole julgenud maitsta ega avada. Villimisel oli paljulubav kergem rosé. Ei teagi kuidas seda kambaga maitsta..

Albo Varheaja:

Seda marja sai suht vähe ja see mari kadus vist Toldiga seguveiniks. Peale kahte kuud kääritamist ja rahunemist oli algne virre päris ok. Ei midagi erilist. Sestap valasingi kokku Toldiga kus ta pehmendas ja stabiliseeris Toldi hübriidimaitset. S.t. Albo Varheajal seda väga tunda polnud.

Pean tunnistama, et arvestades sel sügisel toimuvat suurt veiniüritust, oleksime pidanud veel rohkem marja koguma. Veini tuleb suht-vähe. Pool läheb ju kasvatajatele tagasi. Teine vähene pool peaks siis jatkuma paarisajale inimesele degusteerimiseks.. Ikka viib jutt Jeesuse juurde tagasi, tema oleks loomulikult selle veiniga ka 4000 inimest ära jootnud.

Ilusat Kevade jatku!

Uku

Elu on sees.

Tundub , et potti istutatud prantslasel on eluvaim sees. Kommastki Cabernet Franc-i kloonist sai kaks potti ja kõigil on pungad väljas.

Lubage tutvustada!

Daamid ja härrad! Lubage tutvustada külalisi Pransusmaalt - Cabernet Franc , kloon 210 ja kloon 327.

Mida on veini tootmiseks vaja?

Olen püüdnud veidi uurida , milliseid toiminguid on vaja teha , et saaks ametlikult veini toota ja müüa. Siin püüan nüüd jõudumööda seda kirja panna . Ootan igasugu vihjeid , et lõpuks saaks ühe korraliku õpetuse kirja .
Tootmine peab vastama eeskirjadele . Need on saadaval Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljel. http://www.vet.agri.ee/
Sealt tuleb leida Toidukontrolli alt Ettevõtete tunnustamine . Ja seal on kõik kirjas. Aga tegelikult on alustuseks soovitav pöörduda kohaliku Veterinaar- ja Toiduameti spetsialisti poole ja katsuda nõudmiste suhtes selgust saada. Enne ei ole mõtet oma pruulikoda sisustada , kui selgust majas pole .
Veini tootja peab olema aktsiisilao pidaja . See , et seda maksu maksma pääseks , eeldab enne suurt tööd .
http://www.emta.ee/public/aktsiisladude_nouded1.pdf
Sellel on kirjas nõuded aksiisilaole , raamatupidamisele jne.
Maksu- ja Tolliameti kodulehel
http://www.emta.ee/
on väga palju huvitavat lugemisvara. Vaadata Ärikliendile ja Aktsiisid .
Veini tootja peab olema kantud Äriregistrisse ja Majandustegevuse Registrisse.
Tootetud vein tuleb kanda alkoholiregistrisse .
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770378
On kirjas Alkokoholiregistrisse registrikande tegemise nõuded.
Alkoholiregister on Veterinaar ja toiduameti juures.
Valmistatud vein peab läbima ka analüüsi .
http://ec.europa.eu/agriculture/markets/wine/lists/10_en.pdf
Siin on kõik laborid kirjas
Ühte ma arvan , et Maksuametisse ja Vet-ja Toiduametisse on ilmselt kasulik ise kohale minna ning teadjal inimesel nööbist kinni võtta...

Väike võrdlus

Praegu on hea võrrelda rohelistest pistikutest ja korgistunud pistoksast paljundatud viinamarja taime. Mul on oksast ja Ukul rohepistikust. Tundub , et korralikust oksast pistikul on seda väge ikka rohkem , on ka selles oksajupis mingid tagavarad sees. Aga muidugi annab ladvapistikuga paljundamine kiire paljundamise võimaluse. Korralik korgistunud pistoks jälle tugevama taime.
Jaak