Algab Veinivilla koduveinikonkurss!

Koduveinimeistrid, olge valvel! Konkurss algab!

Tiina Kuuler, Veinivilla perenaine

On tulnud aeg vanad veiniriistad tolmust puhtaks pesta ja läikima lüüa või nullist peale uute vahenditega uue aja veinitegu alustada, sest algab Maalehe Koduveinikonkurss!

Kodus saab veini kääritada peaaegu aasta läbi. Varakevadised võililled on nüüdseks küll juba läbi, aga rabarberist veini ajamiseks on just praegu hea aeg. (Kes rabarberiveinisse ei usu, neile teadmiseks, et Belgias näiteks maksab omamaine rabarberivein lausa 22 eurot pudel!) Edasi on järjekord kõigi võimalike aia- ja metsamarjade käes, kuni sügisel saabuvad viinamarjad, õunad, pirnid, astelpajud ja kibuvitsad. Maalehe koduveinikonkursile on kõik oodatud.

Et poleks mingit ebavõrdsust nende vahel, kes juba varem on taibanud oma veinid mulksuma panna, ja nende vahel, kes seda alles plaanivad, olgu kohe öeldud – praegu algav koduveinikonkurss lõpeb alles järgmise aasta kevadel. Nii jõuavad kõik , kel soovi, konkursiks üht-teist valmis kääritada. Kel juba veinikeldris varasemast midagi on – pange kohe mitu pudelit kõrvale, et külalised vahepeal kallist konkursiveini kogemata ära ei jooks. Pealegi läheb ka koduvein, nagu iga muugi vein, seistes aina paremaks.

Konkursiveine hindab pädev žürii, kelle seas on väga nimekaid veinispetsialiste Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonist. Eesti veinikelnerite professionaalne ühendus on juba ammu otsinud võimalust viia end kurssi Eesti oma marja- ja puuviljaveini maastikul toimuvaga ning konkurss, kuhu oma veine toovad üle Eesti paremad veinitegijad, on selleks just parim koht. Hindajate seas on ka Soome suurima koduveinitarvikutega kaupleva firma Viinitalo juht.

Veinid võistlevad erinevates kategooriates. Eraldi klassi moodustavad Eesti viinamarjaveinid ja puuvilja- ning marjaveinid. Loomulikult hinnatakse eraldi dessertveine ja kuivi lauaveine.

2011.aasta esimeses kvartalis toimub kolm piirkondlikku eelvooru – Põhja- Eesti, Lõuna-Eesti ning Saarte-ja Lääne-Eesti voor, mille kohta ilmub info Maalehe lisas Targu Talita ja Veinivilla kodulehel www.veinivilla.ee. Iga veinimeister võib esitada võistlema nii mitu erinevat veini, kui soovi on. Iga võistlev vein tuleb korraldajatele esitada 3 pudeliga – eelvooru ja finaali tarbeks ning üks veel juhuks, kui mõnel pudelil on näiteks korgiviga.

Maalehe Koduveinikonkursi finaal toimub Türi Lillelaada ajal 20.-22.mail 2011.

Koduveinivõistlus ei ole Eestis uus asi. Aastaid peeti koduveinivõistlust Haapsalus, viimati 2006.aastal. Iga aasta augustis Setu Kuningriigi päeval valitakse rahva maitse-eelistuste põhjal kuninglik veinimeister, siin-seal valla- või kodukandipäevadel on korraldatud ka kohalikke koduveinivõistlusi.

Aga mis peamine – koduveini on Eestis alati tehtud. Sõstraveini, õunaveini, vaarikaveini, maasikaveini, mustikaveini, aga viimastel aastatel üha rohkem ka rabarberi ja võilille ning muidugi Eestis kasvatatud viinamarjadest tehtud veini. Viinamarjakasvatajaid on Eestis üha rohkem ja suuremad istandused on kõik rajatud justnimelt veiniviinamarjade kasvatamiseks. Sestap toetab konkurssi ka kohalikke viinamarjakasvatajaid koondav MTÜ Viinamari.

Tava-arusaam koduveinist on läbi aegade olnud, et see on väga magus, käärib väga kaua ja tekitab hirmsat peavalu. See on absoluutselt vananenud arusaam – tegelikult saab õigete töövõtetega ja uuemate vahenditega, veinipärmiga näiteks, valmis teha puhta, klaari ja soovi korral ka täiesti kuiva veini, mahe- või ökoveini, millesse pole sulfiteid lisatud ja mis ei pane järgmisel hommikul pead valutama. Seda viimast muidugi vaid juhul, kui proovimisega on piiri peetud.

Head mulksutamist!

Viinamarja ebajahukaste

Viinamarjasõbrad, vaadake üle oma taimed. Eriti vaadake üle lehtede alumised küljed. Kui seal on hallituslaigud ja lehed on pealt lapilised, siis on asi hull. See on ebajahukaste. See seenhaigus on jubeda kiirusega kulgev tõbi. Mul istandus nakatunud, saagi peale ei ole mõtet loota. Lootus on, et peale pritsimist Previcuriga uued lehed ei haigestu ja taimed saavad talveks valmistuda

Andruse talu istandus

Tere

Siin paar pilti eelmisel suvel rajatud istandusest Saaremaal. Viimase nädala jooksul ei ole öine temperatuur alla 23 kraadi langenud, päevasel ajal pidevalt 30 ringis ja paaril korral 33.

Madis Tiik

Rahtla külast, Mustjala vallast

Kevad käes.

Aeg blogi üles sulatada. Kevad käes ja lumi on läinud. Viinamarjad on nähtavale tulnud ja talvitumine on olnud ideaalne.
Tänu Tanelile sain kutse Helsingi veinimessile ja sai ka ära käidud. Oli ikka hea küll, kuigi majandussurutis oli ka kohal ja mess väiksem tavalisesest. Mis oli kõige tähtsam, väikesed viinamäed, ka 3-6 ha, on väga edukad ja annavad tihti paremat toodangut, kui suured. Ja sai proovida veine, milliseid ise eriti osta ei jõua. Tõelist petroolilõhnalist Rieslingit, häid Prantsuse šampanjasid ja mitme aasta saagist koostatud punaveini Itaaliast.

Põllumajanduse Ministeeriumis

28. jaanuari kuu päeval sain vastuvõtule Eesti Vabariigi Põllumajanduse Ministeeriumis. Kohtusin põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsleri Andres Oopkaubiga. Ringi oli kaasatud ka kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo juhataja Katrin Karolin. Oli ka veel spetsialist toetuste alalt.
Rääkisime Eesti viinamarjast ja veinist. Vastuvõtt oli hea ja asja sisust saadi aru. Küsimus on siis viinamarjaveinis ja selle tootmise kvoodis. Eestimaine viinamarjakasvatus ja selle mured leidsid osavõttu ja lubati asja ajama hakata. Heaks eeskujuks kas või Rootsi, kus see kõik on juba läbi tehtud. Täiesti uus veinimaa toodab ja müüb ning isegi ekspordib.
Loodan sellest käigust palju, sest see veini küsimus ootab ilmselt ees enamusi avamaa viinamarja kasvatajaid Eestis.

Lumest ja külmast.

Mul Otepää mail on olnud kõige külmem 22,5 miinust. Ja see oli juba lumega ajal. Pistsin ühe anduri lume alla ja jälgisin mitu päeva, kuidas seal termperatuur oli. Samal ajal, kui ülal oli alla 20, oli maapinnal lume all kõige madalam 2.5 miinust. Mingid 4-5 põõsast jätsin lõikamata ja välja katseks. Aga ka nende tüvi ja enamus okstest on nüüd lume all.

Hilinenud lõikus

Jõulupühade aegu jõudsime lõpuks ka oma põllule Saaremaal. Lund oli juba siis sääreni ja lõikamise tegi raskeks sügav lumi ja libe pind selle all.

Sellegipoolest sai kogu põld lõigatud ja õhtul terve suur korvitäis pistoksi kevadeks valmis pandud. Mõne oksa oli napsanud metskits, kuid ju siis ei maitsnud.

Lumi peaks sel aastal kõiki sorte hästi kaitsma.